Arnold Rüütel Eesti rahva keeles ja meeles

Arnold Rüütlit võib võrrelda nii juured sügavale maasse ajanud visade põlispuudega kui ka leida temas seda, mida Oskar Loorits on sõnastanud eestluse elujõu allikana. Mark Soosaar meenutab filmis, kuidas ta Arnoldi ja tema lapselapsega Saaremaal tamme istutab ja kuidas Arnold Jeltsinilt iseseisvuse tunnistuse saab. Eesti ajalukku jääb Rüütel kolmanda presidendi ja rüütelliku poliitikuna, mõnede hinnangul koguni viimase rüütlina ja saarlaste meelest ka Suure Tõlluna.

Toomas Kall on kogunud ja kirja pannud raamatu “Rüütel rahva keeles ja meeles”. Siit pärineb ka filmi pealkiri ja humoorikad juhtumused Arnold Rüütliga. Filmis esitavad neid Piret Kalda ja Raivo E. Tamm.

"Seda meie vanaisa ikka rääkis, et kui Arnold oli sündinud, siis oli parajasti käind üks sabaga täht üle taeva. Sealt Ojamaa poolt oli ta tuld ja oli läinud suure praginaga Tallinna poole. See oli ainult üks silmapilk old, aga kõik kes nägid, said aru, et ilmaasjata see ei old. Sellepärast et tähed on ju küünlad, iga inimese jauks on üks. Õhta pannakse põlema, omiku Peetrus lööb suure aoga surnuks" / T.Kall/

Eestil on seni olnud kuus presidenti. Ainsana neist on Arnold Rüütel kohtunud kõigi ülejäänutega. President Pätsile viis Audla algkooli 11-aastane õpilane Arnold lillekimbu, kui riigipea 1939. aasta suvel Saaremaad külastas. See oli lihtsalt üks erakordne rõõmus sündmus väikese poisi elus, ent järgnenust sai õnnetu saatus nii Pätsile kui eesti rahvale. Seda saatust on Arnold Rüütel 96 aastat rahvaga nii heas kui halvas jaganud.

“No Arnold oli siis ikka väike alles, koolis veel ei käind. Aga Arnold ütles mitu korda: Eesti saab vabaks Mina mäletan, see oli nii imelik. Siis ei olnud ju veel baase Eestis ega midagi, aga eks Arnold nägi juba siis kaugemale kui teised." /T.Kall/

Arnold Rüütli ja Ingrid Rüütli abielu kestis 65 aastat. Ingrid jääb Eesti ajalukku folkloristina, kes on kogunud ja kirja pannud kümneid laule ja lugusi. Parema meelega poleks ta soovinud, et Arnold presidendiks saaks.Filmis kõlab Ingridi poolt kogutud ja üleskirjutatud autentne rahvamuusika. Marju Lauristin ütleb, et Arnoldi partei oligi Ingrid Rüütel.

Aga juttu tuleb ka poliitikast, komparteist ja muutumisest.

Filmis küsib Rein Veidemann: “Mis oli see Rüütli-fenomen, tema isiksuse substants, mis tegi temast aastakümneteks, sh presidendi ametis, kõigis rahvaküsitlustes usaldusväärsuse etaloni. Ja vastab: See tuleneb Arnold Rüütli suhtumisest oma rahvasse kui pere- või kogukonda, milles võivad valitseda küll põlvkondlikud erimeelsused, kuid mille kesktõmbejõuks on Eesti kestmine maa ja rahvana. Arnold Rüütli elu oligi pühendatud Eestile.”

Arnold Rüütel vääris oma elu planeet maal – Eestimaal, Saaremaal. Ilus on on siin elada, võtab film kokku presidendi lahkumise.

31. augustil, kui viimane vene sõdur siit läks, siis Arnold seisis, jalad harkis, piiri peal ja laulis neile järele: „Sompa sompa sooda mööda, hundid umbiraudassa, karud kangivaljastesse. Söö saba, näri saba, kivid kihva, kännud kaela, sipelgad sul silma sisse!“ Need on ühed vanad karusõnad. Eks ta need Ingridi käest sai muidugi, et laulaks Vene karule järele. Aga näe, hästi on pidand – karu polegi tagasi tulnd, ainult ähvardab./T.Kall/