Dracula

Üks andekamaid ja meeldejäävamaid režissööre Luc Besson, legendaarse „Viienda elemendi“ ning menufilmide „Anna“ ja „Lucy“ lavastaja pöördub fantaasiafilmide juurde tagasi auahne, vapustava ja emotsionaalselt kütkestava filmiga „Dracula“. Bram Stokeri kultusromaanil põhinev lugu, üks kõigi aegade haaravamaid ja igihaljamaid, elustub kinoekraanil 8. augustil.

Andekas Caleb Landry Jones mängib krahv Draculat, keda lõhestavad siseheitlused ja lein. Tema ekraanipartner on veetlev Zoë Bleu, salapärast mitmetahulist preestrit aga kehastab kahekordne Oscari-võitja Christoph Waltz, kelle erakordne anne annab filmile ebatavalise sügavuse ja aristokraatlikkust.

XV sajandi veristel lahinguväljadel, kus kokku põrkavad impeeriumid ja saatused, kaotab Transilvaania vürst (C. L. Jones) oma armastatu Elisabeta. Murest murtuna ütleb ta lahti jumalast ja mõistab end Draculana igavesti elama.

Traagiline, võluv ja väga inimlik krahv Dracula otsib neli sajandit oma kadunud armsamat, ekseldes oma Transilvaania lossi veriste müüride vahel ja ilmudes Pariisi luksuslikele ballidele. Kuni kohtab Minat – naist, kes sarnaneb tema elu suure armastusega. Mina oleks nagu välja astunud ammuununenud unenäost, elust, kus Dracula ise kuulus veel elavate hulka. Minat nähes ärkab temas sajanditeks uinunud tunne. Dracula ei vaata teda kui saaki, vaid kui elavat mälestust, leeki, mida ta soovib taas ellu äratada.

Dracula kirglik iha muutub näljaseks õuduseks. Ta on vampiir, kelles äkiline kirg võib äratada peale ilu ka ohu.