„Kõige kallim koorem“ on Prantsuse režissööri Michel Hazanaviciuse emotsionaalselt liigutav film

31. jaanuaril jõuab kinodesse Prantsuse režissööri Michel Hazanaviciuse film „Kõige kallim koorem“. Viis Oscarit võitnud filmi „Artist“ lavastaja naaseb kinoekraanile ebatavalise filmiga inimlikkusest, mis jääb alles isegi kõige hirmsamas tragöödias holokaustis ja jääb ajaloo tunnistajaks tulevastele põlvkondadele. Film esilinastus 2024. aasta Cannes’i filmifestivalil.

Süžee viib meid Teise maailmasõja aega. Oświęcimi lähistel metsas elas vaene puuraidur oma naisega. Külm, nälg ja puudus tegid nende igapäevaelu raskeks, ainsa lapse surm muserdas hinge ja tegi elu talumatuks. Ükskord, kui näis, et õnnetust saatusest pole neil enam iial pääsu, tärkas nende külmunud südames lootus. Mürinal koonduslaagri poole kihutavast surmarongist visatakse lumme lapsuke. See muudab õnnetu paari saatust pöördumatult. Aknast välja visatud eluraasuke on ime ja lootuse märk, mis toob soojust masenduse küüsis vaevlevasse naisesse, kes otsustab ohust hoolimata hakata nutva tüdrukukese emaks.

Lapse koju viinud, seisab naine silmitsi puuraiduri vaenulikkusega. Karm ja ebausklik mees on kindel, et see laps „pole selline nagu meie“, et ta on juut, nende südametute seast, kes on võimelised oma lapse hülgama... Tüdruku helgus ja puhtus, naeratus ja naer sulatavad lõpuks puuraiduri südame. Ta mõistab, et tüdrukukese vanematel polnud teist võimalust. Nad jätsid ta lumme ainult suurest armastusest ja tõid suure ohvri, et päästa laps õudsest saatusest, mis ootas neid Oświęcimis.

Naabrid ja küla võimud saavad puuraiduri pere saladuse peagi teada ja käsivad neil lapsest vabaneda. Perekond seisab silmitsi uute ohtudega ega tohi enam kedagi usaldada. Üks vale samm või sõna võivad võtta neilt kõige kallima.

Film on valminud Jean-Claude Grumbergi romaani põhjal. See ilus ja liigutav lugu, tulvil ebatavalist inimlikkust, meenutab muinasjuttu, kus headus on alati süngest vihkamisest tugevam ja isegi kõige julmematel aegadel või leida lootusesädeme.