„Elasid kord paksus metsas vaene puuraidur ja tema naine…“, algab Michel Hazanaviciuse („Artist“, 2011) esimene täispikk animatsioon nagu korralik muinaslugu. Tegemist on filmiga, mis käsitleb holokausti vanemliku armastuse kaudu ja kuigi räägib rasketest teemadest nagu valu ja vägivald, teeb see seda helgelt ning edastab siiski sõnumit lootusest paremale homsele.

Lugu käivitub, kui puuraiduri naine leiab metsast lumehangest beebi, kes on koonduslaagrite poole suunduvalt rongilt maha visatud. See on naise jaoks justkui jumala kingitus ning mõtlematagi võtab ta beebi enda hoole alla, mis muudab puuraidurite pere elu täielikult.

Film põhineb Jean-Claude Grumbergi kirjutatud lool, mille nad koos Hazanaviciusega on filmistsenaariumiks kohandanud. Cannes’is linastus film põhivõistlusprogrammis.